Kas mäletad see
kaheksakümmend viis
Me armastus meid
linnaparki viis
ja äkki ühest
avatud aknast siis
kostis see viis
See laul on nendele
kes iialgi ei kaeba
et üksindus neil
võtab hinge seest
See laul on kõigile
kes igatsust ja vaeva
on elanud ja
joonud silmaveest
See maailm mis on
sinust väljaspool
seest tühi on täis üksikuid
kel ununend
mis hellitus ja hool
Nutt täitmas hinge tühikuid
Kel üldse pole kuhugile minna
kelt eal ei küsi keegi
kuidas läheb sul
kes üksi hulgub
mööda tühja linna
et mitte minna koju
kus on vaikus nõnda hull
See laul on nendele
kes iialgi ei kaeba
et üksindus neil
võtab hinge seest
See laul on kõigile
kes igatsust ja vaeva
on elanud ja
joonud silmaveest
Kui mõni aval süda
hoiab elus sind
siis hoia tedagi
ja hästi hellasti
sest süda habras on
kui väike laululind
on õrnem veel
su hingekellastki
Ta laul on vaibund
vaikuski on kadund
kõik möödub pöördumata
iial tagasi
truu kaaslanegi
rändab võõraid radu
ta lahkus siis
kui sina magasid
See laul on nendele
kes iialgi ei kaeba
et üksindus neil
võtab hinge seest
See laul on kõigile
kes igatsust ja vaeva
on elanud ja
joonud silmaveest
See laul on kõigile
kes iialgi ei kaeba
kui üksindus ka
võtab hinge seest
See laul on kõigile
kes igatsust ja vaeva
on elanud ja
joonud silmaveest
Kas mäletad see
kaheksakümmend viis
Me armastus meid
linnaparki viis
ja äkki ühest
avatud aknast siis
kostis see viis
