Külmadest talvedest isu sai otsa
ja lõunasse asusin teele.
Päev päikest täis – kõik kaunis näis.
Kohtasin tüdrukut tumedasilmset, kes kõneles võõramaa keeles...
Kaks sõna vaid mul tuntuks said.
Besame mucho –
maailma veetlevaim viis tundus see siis.
Besame mucho –
"suudle, ah suudle mind veel" – tähendas see.
Rännud said otsa ja tagasi olen ma
ammugi kodustel teedel.
Nüüd juba tean – vaid siin on hea!
Palju läks kaduma aegade rutus,
kuid miski on siiani meeles –
kaks silma suurt, kaks punahuult.
Besame mucho –
maailma veetlevaim viis tundus see siis.
Besame mucho –
"suudle, ah suudle mind veel" – tähendas see.
Besame mucho –
maailma veetlevaim viis tundus see siis.
Besame mucho –
"suudle, ah suudle mind veel" – tähendas see.
Besame, besame,
besame, besame,
besame, besame,
besame, besame...
Besame mucho –
maailma veetlevaim viis tundus see siis.
Besame mucho –
"suudle, ah suudle mind veel" – tähendas see.
Besame, besame,
besame, besame,
besame, besame,
besame, besame...
Besame mucho –
maailma veetlevaim viis tundus see siis.