Kord kõndisin mina Saaremaal
ja otsisin omal kaasat
jõudsin laupa õhtul Tõnijal
kus lillerikkad aasad
See küla oli lage välja pääl
kui kalju mere kaldal
üksainus kuusk seal Lätimäel
ja Haagi niit tema kõrval
Sealt läksin aga mina Pühasse
kus Vätta tõugu rahvas
seal mina kui härra istusin
ühes pehmes siidisohvas
Seal öeldi mul el Koplimäel
üks ilus neiu elab
kel udupehmed padjad all
ta kiitus kaugel kõlab
Ah tühja ka üks õige mees
ei nõua uhkust taga
ja udupehmeis patjades
ma ealeski ei maga
Siis paistis silma Kõljalaja Sagarist ta ääres
Rerkülast läbi läksin ma
kuis neiud käiväd parves
Veel eha koitu kaisutas
kui paistis Haeska küla
ja kaste rohtu niisutas
kõik loodus vaikis sala
Siis äkitsi kui ime väel
tuul kiigutas puulehti
ja valjult laulis ööbik seal
too piits too piits löö plaksti
Ma kohkudes jäin seisma seal
mul valjult tuksus süda
et keta tahab piitsaga
siin haeskas plaksutada
Siis mõtlesin läen edasi
ma vaatan kuis on asi
ja pidin kohe nägema
et linnu laul on tõsi
Jääb pooleli
Ja läheb aga jälle edasi
Ühes talus oli neidusid
kut pikki uurakiva
ja eluvilja terasid
võid Teida sealt mõni iva
Seal peremees oli naiseta
õed muretsevad lapsi
ei keegi õigest teest ei tea
too piits too piits löö plaksti
Sealt läksin mina Luulupe
sinna kroonu valda ennem
ja mõtlesin ehk Ieian ma
sealt oma pruudi õnne
Oi siin kõik vanad tüdrukud
kut nonnid molli äärel
Ei need mul pruudiks kõlvanud
sealt kohe tegin sääred
Mul tulid aga vastu jõet ja sood
kust vaevalt pääsin üle
siist paistsid Ruila hurtsikud
kus tuuleveskid jooksid
Seal mõned talud suuremad
kut Männiku ja Matsi
ja ausaid talutüdrukuit
sealt asjata sa otsid
Äiklast ma ei küsinud
mu aeg läeb muidu kaotsi
Siis olin puruväsinud
kui Torisse ma jõudsin
Mul tarvis minna Jaagule
kuhu väimeest ammu vaja
ma läksin ennast näitama
just pakkuda ei taha
Ei teadnut mina aimata
tal kümme peigmeest enne
Ma ütlesin las kärvata
ei ma sind änam tunne
Ei abikaasaks kõlba ta
protsess ja kohtuasi
ma ütle see on asiata
sest vastane ei väsi
Jääb pooleli
Noh mängib aga pillimees edasi
Sealt läksin teele õhtu eel
sain kogemata Võhma
seal lumetuisuna mu pääl
langes paksu sütetahna
Eemalt paistiks väike Vaigu vald
see Võhma riigi elu
sest lubi tõru nende kuld
ja merest püüdvad kalu
Nad kitsepiima lakuvad
see nende eest kut mesi
ja võõrastele pakuvad
nad lupia tõrva süsi
Sealt läksin ära sedamaid
ma oma au ei mälli
ja tümakadu tegijaid
ma sugugi
ei salli
Mä läksin mööda mere äärt
ja jätsin kõrval kõiki
ma tahtsin näha Sõrve säärt
ja nende kalapüüki
Ma nägin Sõrve totsisid
kui ingislaeva purjed
nad kandvad särke mütsisid
ja undrukud neil kirjud
Neil kõhud üles painutud
kui Salme jõe peal trummid
ja eemalt silma akkavad
kut vilu ilma võmmid
Ma käiksin läbi Saaremaa
ja kõik see Sõrve sääre
ei omal pruuti leidnud ma
ka Väikse väina äärest
Ja ongi kõik
