Sadas eile
Sajab veel
Vihmast nuuksub kõnnitee
Taskus sõbraks telefon
Sind ei ole kutsub toon
Pikalt lahus oldud kuud
Siiani ma armunud
Ja mind õige nukraks teeb
Pole ristunud me teed
On see õnn või on see vaev
Jäänud mulle sõnad vaid
mis mul meeles ikka veel
Ikka veel
Taskus sõbraks telefon
Sind ei ole kutsub toon
Siiani ma armunud
Kestku nii see palju kuid
Oli õnn see olnud vaev
Tänuks sõnad mulle jäid
Nad nii õrnalt öeldud said
Öeldud said
Sadas eile kaua veel
Vihma raugemas ja ma
ostsin lilli miks ei tea
Vaatan kaugele sind näen
Tuled vastu annad käe
