Päevinäinud tiibklaver
uhkelt üksinda
keset kõrbe
Sirge rühiga seisjad seal
täiskuu paiste all
Jutu järgi ta jättis
kord sinna kunagi ammu
mees kes kirjutas naisele
laulu keda ta armastas
Lõgismadudel koduks on
saanud koht keelte kõrval
Klaver liivas ja kuumuses
väärikalt pudeneb koost
Jutu järgi sai kuulsaks
see laul teda teab
igaüks meist
Kõigil teadagi ilusaid viise
päästab valla vaid arm
Aga armul on võime
Ta kui tahab siis
võib kõike muuta
Päiksepaistest saab vari
ja tinaks võib muutuda kuld
Mõlemad neist olnut
hoiavad meis
see laul rambivalguses
säravaim õis
Ja kulunud klaver
kõrbetuulte sees
Sellest väsinud vaevatud
pillist käivad müüdid
Klahve puudutades
võlub muusika algav päev
On ta haud või
hoopis on ta
püha laegas
Sõltub mida sa ise sealt
otsides näed
Aga armul on võime
Ta kui tahab siis
võib kõike muuta
Päiksepaistest saab vari
ja tinaks võib muutuda kuld
Mõlemad neist olnut
hoiavad meis
see laul rambivalguses
säravaim õis
Ja kulunud klaver
kõrbetuulte sees
Aga armul on võime
Ta kui tahab siis
võib kõike muuta
Päiksepaistest saab vari
ja tinaks võib muutuda kuld
Aga armul on võime
Ta kui tahab siis
võib kõike muuta
Päiksepaistest saab vari
ja tinaks võib muutuda kuld
Ta kui tahab siis
võib kõike muuta
ja tinaks võib muutuda kuld
Mõlemad neist olnut
hoiavad meis
see laul rambivalguses
säravaim õis
Ja kulunud klaver
kõrbetuulte sees
