Ma hoian su käsi
mu kallis
kui tuju sul nukker
ja hall
Mu kingitud
villases sallis
ei tundu nii käre
külm talv
Ma korjan su üles
kui langed
ja üksinda tõusta ei saa
Ei hooli et väljas
on hanged
Mu juures küll sooja
sa saad
Ent oled sa mõelnud
või tundnud
mis saab kui mind
enam ei ole
Kui endasse
tagasi tõmbun
kui sulle mind enam
ei ole
Võibolla sul
jäävana tundun
kui meri või põline laas
Või taevas mis
peakohal kummub
Kui kastetilk
auramas maas
Ent minulgi vahel
on valus
kui peitma pean pisaraid
Ma tean ju sa
kergelt ei talu
mu kurbuste tagamaid
Kas aimad kui habras
on niit
mis mind sinu
või eluga seob
Ja jäädavalt minema siit
mõni tunnetu helk
minu viib
Kas oled siis
mõelnud või
tundnud
mis saab kui mind
enam ei ole
Kui endasse
tagasi tõmbun
Kui sulle mind enam
ei ole
Kui mind enam ei ole
pole sinule olemas
Kui mind enam ei ole
pole sinu jaoks olemas
