Seal kus rukkiväli
lagendikul heljub
kõrge kuusik kohab
mäenõlvakul
Väike majakene
maantee ääres seisab
lapsepõlvekodu oli seal
kord mul
Palju päikest oli seal
ja palju lilli
rõõmsalt mängisin ma
lehispuude all
Kaunis mälestus mis
mul neist päevist jäänud
püsib kustumatult
hinges sügaval
Seal kus sinijõgi
mere poole veereb
kaldapajud põlvitavad
selges vees
Laia lahe kohal
luigeparvi keerleb
minu lapsepõlvekodu oli see
Kodu kunagi ei
lähe minul meelest
kaitses hellalt seal mind
isa-ema hool
Julgel sammul astusin
sealt eluteele
õnne otsinud nüüd
olen igaltpoolt
Seal kus kitsas rada
metsast läbi ruttab
linnulaulu täis on
vaiksed hommikud
Iga paik on mulle
kodune ja tuttav
lapsepõlvekodu
oli seal kord mul
Palju olen nüüd ma
elus läbi käinud
Olnud kaaslaseks mul
rõõm ja kurvastus
Kuskil pole aga
kaunimat ma näinud
kui mu koduküla
neiu naeratus
Kallis mälestus mis
mul neist päevist jäänud
püsib kustumatult
hinges sügaval
